„Kui sa annad lapsele tagasisidet tema mängu või spordiala kohta, siis kõrvalseisja ei tohiks sinu kommentaaridest aru saada, kas laps võitis või kaotas.“ Niiviisi on kirjeldanud Loughborough ülikooli uurimisrühm tagasisidet, mida lapsevanem peaks oma lapsele andma.
Tunnustatud spordivaldkonna ülikool Loughborough’s on keskendunud praktilistele oskusele, kuidas lapsevanemad saavad oma noorsportlasi toetada. Rahvusvahelise tenniseliidu tellimusel on nad välja töötanud e-kursuse (inglise keeles) ja üheks nende uurimismeetodiks oli noorte endi käest küsida, mis lapsevanemate käitumisviisidest toetab ja mis segab.
Üldjoontes võib tuua kuus teemat, mille osas lapsevanematel on suurem võimalus panustada: spordivaldkonna tundmaõppimine, lapse arengu toetamine, füüsiline treening, toitumine, psühholoogiline heaolu, ande toetamine, moraalselt õiged valikud, turvalisuse toetamine. Allpool on kokkuvõtlikud soovitused tenniseliidu materjalidest ning lehelt sportparent.eu ning keskenduvad pigem spordipsühholoogiale.
- Märka eelkõige positiivset. Pane tähele, mida laps on õppinud, mis on läinud paremaks. Näiteks pärast jalgpallivõistlust küsi pigem: „Mida sa tegid täna paremini?“, selmet: „Kas sa lõid värava?“.
- Võitmine ei ole kõige tähtsam. See kõlab ilmselt imelikult. Ometi võib spordis õppida muid oskusi veel, mis on pikaajalisema mõjuga ja motiveerivad noori enam. Erinevat sorti edetabelid ei ole kasulikud, pigem tasub rõhutada uusi oskusi ja märgata positiivseid muutusi.
- Kuidas andekust toetada? Kui märkad, et laps on andekas, ei tasu siiski survestada ühe ala juurde jääma, vaid pakkuda osalemisvõimalust mitmetes ringides ja valdkondades. Uuringud ei kinnita, et andekus lööb välja siis, kui varakult ühele konkreetsele alale spetsialiseeruda.
- Lapsel on vaja ka kaotuskogemust. See on üks argument, miks varajane spetsialiseerumine ei toimi. Kui laps keskendub ainult alale, mis tal kogu aeg õnnestub, kasvab ta üles kaotuskogemuseta ning küpsemas eas on palju keerulisem kaotusi hästi vastu võtta – paraku kaotused tulevad varem või hiljem.
- Spordi põhiala puhul ei tuleks harjutada nädalas rohkem tunde kui on lapse vanus. See rohkem selgitust ei vajagi.
- Lapsevanema enda emotsioonide reguleerimine. Sport on emotsionaalne ning sageli on lapsevanemal endal keeruline oma tunnetega toime tulla ja enda kannatlikkust harjutada. Selles osas saab teha endaga tööd, eelkõige ennetades ja läbi mõeldes, millised olukorrad võivad võistlustel tekkida ning kuidas mina siis käitun ja vajadusel end maha rahustan. Kas loen mõttes kümneni? Lahkun korra staadionilt? Kasulik on mõelda enda jaoks tegevuskava erinevate riskantsete olukordade jaoks. Ja märgata seejuures enda mitteverbaalset käitumist – millise sõnumi saadan enda kehakeelega?
- Kuidas tagasisidet anda? Kui soovid lapsega võistlust analüüsida ja talle ka tagasisidet anda, tee seda kolme sammuga: (a) alusta vestlust, kus laps ise räägiks; (b) julgusta, et ta räägiks veel; (c) ja seejärel jaga enda mõtteid. Lapsevanema hea tagasiside on selline, kus kõrvalseisjal pole võimalik aru saada, kas laps võitis või kaotas. Sellisel vestlusel on oluline lisaväärtus: laps õpib ise analüüsima, mis läks võistlustel hästi, ja see on pikemas vaates talle hädavajalik oskus, et saada heaks sportlaseks.
- Ole treenerile ja spordiklubile targaks koostööpartneriks. Enamjaolt soovivad kõik lapsele head, vahel ei ole alati aga oskusi ega ka võimalusi. Toeta omalt poolt, et trennis oleks turvaline keskkond. Uuri, kas spordiklubis on mõeldud, kuidas lapsed peavad võimalikest ohtudest teada andma. Kas on teada kontaktisikud, kelle poole mure korral pöörduda? Neid vestlusi tasub pigem ennetada ja rääkida nö rahuajal.
- Alustage hooaega ühelt lehelt. Konkreetne idee, mida teha õhkkonna toetamiseks: hooaja alguses korraldage ühine kogunemine, kus osalevad nii noorsportlased, spordiklubi poolt treenerid ja eestvedajad ning lapsevanemad. Las kõik osapooled jagavad ausalt ja segamatult, millised on ootused teistele osapooltele. Millistest põhimõtetest sel hooajal kinni pidada? Mida võiks hoopis tegemata jätta? Oluline on ka üksteist kuulata ja seejuures kokkulepped sõnastada ja kirja panna.
- Panusta järjepidevalt toetava õhkkonna kujundamisesse. Kuidas on võimalik rohkem tekitada positiivset ja toetavat õhkkonda trennis? Nüüd, kui jõulud tulemas, võiks korraldada tänuseina või võimaluse tuua üksteise kohta häid asju esile, vaata selleks lisaideid.
Sarnastel teemadel oli võimalus käia Vikerraadio peresaates mõtteid jagamas.
