Artikkel Euroopa Kristlaste Sportlaste Ühingu kokkutuleku kokkuvõtteks, ilmunud ajalehes Eesti Kirik. Konverentsil osalemist toetas Kultuurkapital.
Spordilaagreid korraldav kloostriõde. Murdmaajooksu rahvusrekordi omanik. Olümpiamängudel sportlasi toetanud spordikaplan. Nii võiks kõlada anekdoot, aga sel korral on tegu tõestisündinud kirjeldusega Euroopa kristlaste sportlaste võrgustiku kohtumisest Saksamaal. Mai keskpaigas said kokku kümned eripalgelised spordimisjonärid, kes toetavad spordivaldkonda kas ise aktiivselt spordis osaledes või spordivaldkonnale kaasa elades. Kristlikus spordikeskuses Altenkirchenis Saksamaal kogunes pea 200 eestvedajat 31st riigist, et jagada kogemusi ning seada uusi plaane eesseisvateks väljakutseteks.
Peamine rõhuasetus on Euroopa riikidel – seejuures tehakse mitmeid pingutusi, et igast Euroopa piirkonnast esindaja oleks. Aga ometi on võrgustik laiem – kaasatud on Ameerika misjonärid, kes on tulnud erinevatesse riikidesse kaasa teenima. Mõne eurooplase jaoks on just Aasia riikidel eriline koht. Vähetähtis pole ka osalejate eripalgeline kristlik taust – esindatud on nii luteri kui katoliku kiriku esindajaid, aga on ka karismaatilisi vabakogudusi ning baptistikogukondi.
Euroopa kristlaste sportlaste võrgustiku (ingliskeelne lühend ECSU ehk European Christian Sports Union) sihiks on kuulutada evangeeliumi, teha jüngreid, järgida Piiblit, seda nii kirikus kui kiriku kaudu, läbi spordi, mängu ning fitnessi, igas Euroopa riigis ja linnas; läbi partnerluse, kooskonnatöö ja teenimise. ECSU koondab enda juurde tegevusi neljas suunas. Sportmängude suund jõuab eelkõige lasteni, peredeni, kohalike kogukondadeni, korraldades laagreid, festivale, erinevaid sündmusi levitamaks head sõnumit. Teine ECSU suund rõhub eelkõige ekstreemspordile, ühendades nii kristlikke ekstreemsportlasi kui ka entusiaste, kes lihtsalt ala harrastavad. Kolmas suund pakub väljundit neile, kes on kristlased ja ka aktiivselt spordiga seotud, olgu need kristlased tippsportlased, treenerid, kes soovivad enda sportlasi vaimulikus mõttes toetada, ka mentorid, kaplanid, füsioterapeudid ja muu tugipersonal. Neljas suund on sihiks võtnud aga jõusaalid – kristlastest personaaltreenerid, jõusaalikaplanid, fitnessentusiastid. Nii on üle-euroopaline võrgustik ulatumas erinevate piirkondade ja valdkondadeni.
Neli päeva kestnud kogunemisel oli kohta nii jumalateenistustel, plaanide seadmisel, seminaridel kui loomulikult spordil. Kogunemise lõpuks täideti ühiselt seatud väljakutse – teha miljon sammu. See saavutati elevuse ja rõõmuga. Veel enam tunti naudingut ühisest sporditegemisest, sest see pakub rõõmu üle piiride ja keelebarjääride. Minu jaoks oli puudutav ka palveõhtu – siis peeti meeles iga riigi spordiprojektide eestvedajaid, aga palvetati ka erinevate spordialade pärast. Millal hoidsite enda palveajal meeles maahokitiimi või cheerleadingu sportlasi? Või palvetasite enda kodukoha jalgpallitiimi pärast?
Eestist olin seekord ainuke esindaja. Spordikaplanaadi eestvedajana pean ülimalt oluliseks saada kokku rahvusvaheliste teekaaslastega mõistmaks, et teemadele elatakse kaasa ning need on tähenduslikud. Sel korral oli võimalik panustada naissportlaste mentorite võrgustikus – oleme väikese rahvusvahelise tiimiga korraldanud mentorite ja kaplanite kohtumisi, et paremini toetada naisi erinevatelt spordialadelt.
Saksamaalt tulles tekkis ka konkreetne plaan korraldada saabuval sügisel kristlike spordiprojektide eestvedajate kogunemine Eestis. Huvi korral võib ühendust võtta spordikaplan@spordikaplan.ee.
