Tuleb üsna isiklik postitus.
Ega mul pole ju õiget vastust, kuidas spordikaplan peaks olümpiamänge vaatama, aga sel korral kombineerisin nii enda spordijälgimise entusiasmi, spordipsühholoogi tausta, rahvusvahelised kontaktid ning spordikaplanaatluse.
Pühendab aega
Igapäevane rütm oli sageli selline, et ärkasin hommikul kell 3, vaatasin 4 tundi olümpiamänge (näiteks kergejõustiku hommikupoolset programmi), siis magasin paar tundi, ja ärgates sai päevaga alustada – loomulikult vaades olümpiamängude õhtupoolseid võistlusi.
Kui ma pühendan end mingile teemale, tabab mind tihti inspiratsioon töölehtedeks. Nii ka olümpiasportlaste puhul. Tekkis kolm töölehte, mille abil saavad sportlased enda enesetunnet ja vaimset tervist jälgida. Töölehte oli võimalik kasutada nii tsitaadiga kui ka kirjakohaga Piiblist.
Tööleht 1 ja 2 kalendri ja päeviku vormis märkmete ülestähendamiseks
Ja selle kõige juures on ju märkimisväärne, et Eesti Olümpiakomitee pidas töölehti ja mu kaasaelamist nii vajalikuks, et saatis need kogu olümpiakoondisele edasi. Suur tänu selle usalduse eest!
Panustab jõudumööda sotsiaalmeediasse
Kuigi ma ei ole suur Instagrami-aktivist, siis olümpiamängude ajal proovisin enda kontot @spordikaplan aktiivsena hoida. Postitused toetasid nii sportlaste toimetulekut kui ka pakkusid julgustavaid tsitaate.
Lisaks jagasin Eesti Spordikaplanaadi Facebook-lehel infot, mis tutvustavad olümpiakaplanite rolli või olümpiasportlaste hingehoidu:
- Artikkel Soome kaplani ülesannetest olümpial (mu meelest on ikkagi muljetavaldav, et Soome olümpiakoondisega oli kaplan olümpial kaasas esimest korda Müncheni OM-il 1972)
- Venemaa rannavolle meeskond hindavad kõrgelt oma vaimulikku
- UK spordikaplan Carolyn Skinner tutvustab podcastis olümpiakaplanite ülesandeid
- Tiidrek Nurme olümpiamuljed
Palvetab
Mul oli igapäevane palvemeeldetuletus rakendusest Echo: palveta sportlaste, treenerite, tugipersonali, spordiajakirjanike eest. Ühe sportlasega tekkis ka regulaarsem kontakt ning nii sai palvetoetust pakkuda ka seoses tema konkreetse võistlusega.
Rahvusvahelised kontaktid võimaldasid mul veebi teel kohtuda ka ühe spordikaplaniga, kes viibis Tokyos. Temaga oli lisaks põnevale vestlusele võimalik palvetada ka olümpiasportlaste, tugipersonali ja Tokyos viibivate kaplanite eest.
Lisaks jõudis minuni Tokyo melu läbi mitteametlike kontaktide mu tuttavast spordipsühholoogi ja ka ühe treeneri kaudu. See võimaldas veidi isiklikumat lähenemist kui ehk meedia pakkus.
Lõppkokkuvõttes on see olnud elevust pakkuv kogemus. Usun, et see on olnud oluline algus Eesti spordikaplanaadi teekonnal, et enda abi pakkuda ja ka kaugelt kaasa elada. Edaspidi ehk saab toetust läbimõeldumalt korraldada ja seeläbi veel kasulikum olla.
Kuna need töölehed hakkasid riiulile kuhjuma ja mõtlesin neid hoopis jagada, siis saab nende valmimisele kaasa elada Buy Me a Coffee kaudu. Pool tulust läheb spordikaplanaadi arendamisele.
