Spordikaplani roll on vabatahtlik. Ta on erapooletu ja sõltumatu ning teenib oma spordikogukonda, meeskonda, naiskonda või üht sportlast. Suur osa spordikaplani tööst on olla lihtsalt spordikogukonnas kohal ja kättesaadav. Tema roll võib olla konfidentsiaalne ärakuulaja, mentor või konfliktide vahendaja. Vahel võib ta läbi viia ka vaimulikke teenistusi, palvehetki või piiblitunde (vastavalt oma kiriku volitustele). Spordikaplan kuulub Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikusse või Eesti Vabariigis registreeritud usuühendusse ja tal on oma kiriku/usuühenduse juhtorgani volitus või nõusolek selleks tööks.

Spordikaplan on kättesaadav nii mängijatele, treeneritele, ametnikele, juhtkonnale kui ka nende peredele. Spordikaplan aktsepteerib kõiki inimesi ja teeb koostööd kõikidega, olenemata nende usutunnistusest, veendumustest ja elustiilist.

Spordikaplan ei ole psühholoog, spordipsühholoog, professionaalne nõustaja ega treener. Tema ülesanne on tajuda oma piire ja vajadusel suunata tema poole pöördunu teiste teenuste juurde, mis on mingis olukorras asjakohasemad.

Konkreetsemad töötingimused lepitakse kokku kaplani ja spordiklubi või sportlase vahel. Võimalik on näiteks kokku leppida, et spordikaplan on osa spordimeeskonna tugipersonalist ning viibib kaks korda nädalas treeningutel ja kõikidel kodumängudel.

Spordikaplani miinimumkriteeriumid:

• selge kutsumus asuda tegutsema spordikaplanina;
• varasem kogemus oma kohalikus koguduses teenimisel;
• kohaliku koguduse kinnitus kaplaniks sobivuse kohta;
• regulaarne vaimulik vastutus ja koguduse kooskäimistel osalemine;
• spordikogukonna hingehoidlike vajaduste hindamine ja suutlikkus neile vajadustele vastata;
• valmisolek teenida vabatahtlikuna;
• soov osaleda pakutavatel spordikaplanite koolitustel või enesearenguprogrammides (vajadusel ka inglise keeles).