Vabandus ei ole enda teguviisi selgitamine, vaid see on võimalus näidata teisele olukorra mõistmist.
Milline on mõjus vabandus, mis paneb teist osapoolt paremini tundma? Psühholoogid Scher ja Darley on uurinud, kuidas peaks vabandama, et see teist osapoolt mõjutaks.
Vabandamisel on kaks otstarvet. Esiteks näitab vabandamine, et tunnete kahetsust oma tegude pärast. Teiseks kinnitab (nö valideerib) see teisele tekitatud valu, mida teie tegevus on põhjustanud. Kõigil on õigus oma tunnetele ning vabandamine võimaldab seda toetada: jah, sul on õigus niiviisi tunda ja mul on kahju, et seda tunnet põhjustasin.
Mõjuval vabandamisel on neli sammu:
- Väljendage kahetsust eksimuse pärast. Alustage selgelt vabandamisega: „Palun vabandust“. Olge aus ja vahetu, ärge püüdke manipuleerida või saavutada enda eesmärke (näiteks end paremas valguses näidata või kellegi kolmanda ees lisapunkte teenida).
- Tunnistage enda vastutust selles olukorras. Mõistke, et olete teistele põhjustanud valu. Mida ekslikult enamasti vabandamisel tehakse? Hakatakse enda olukorda selgitama, isegi õigustama (“mul on praegu palju muresid”). Uuringud seevastu kinnitavad, et selline selgitus ei aita teisel osapoolel end tunda mõistetuna. Seepärast ole empaatiliselt teisega kaasas ja väljenda, et saad aru teisele tekitatud olukorra keerukusest.
- Pakkuge ideid heastamiseks ja olukorra parandamiseks (inglise keeles make amends). Uurige, kas saate omalt poolt midagi teha, et teine tunneks end paremini. “Kui ma saan midagi teha, et olukorda heastada, anna mulle teada.” Seejuures tasub enda suhtes tähelepanelik olla – vahel kiputakse süütundest liigselt lubama. Püüdke jõuda mõistlikule kokkuleppele.
- Lubage, et see ei kordu. Selline fookus aitab usaldust suhtes taastada ning näitab, et teile on see suhe oluline.
Mõned näited:
Treener noorele sportlasele: „Palun vabandust, et eile su peale karjusin. Tunnen piinlikkust, et niiviisi eile käitusin. See ilmselt oli sulle eile valus ja keeruline olukord. Kas ma saan kuidagi seda sinu jaoks heastada? Mõistan, et pean ka ise stressi haldamises end parandama ja teen seda, et sarnaseid olukordi enam ei korduks. Sa võid ka mulle teada anda, kui kipun taas üle piiri minema.”
Jäähokimängija teisele tiimikaaslasele: „Palun vabandust, et ma eile korralikke sööte ei andnud. Ma ei olnud eilsel treeningul päriselt kohal ja see tekitas teile ilmselt meelehärmi. Loodan, et saan seda tänasel treeningul heastada. Kui on midagi veel, mida saan teha, et treening õnnestuks, andke teada.“
