Autor ei ole meditsiiniekspert, kirjutis on teavitava iseloomuga. Meditsiiniliste soovituste saamiseks tuleb pöörduda vastava ala spetsialisti poole.
Fragmendid, mis on mind ajendanud nendele teemadele mõtlema:
- Perevägivalla teemalisel konverentsil avaldab psühhiaater arvamust, et suur hulk inimesi saab vägivalda kogedes peatraumasid ja kompensatsioon on sageli mõnisada eurot. „Kas see on piisav hüvitis ajukahjustuse eest,“ kahtleb ekspert.
- Ooper „Tšempion“ (Champion, Metropolitan Opera 2023. aasta lavastus) käsitleb poksija Emile Griffith’i elulugu: ta põeb dementsust, mis on ilmselt võistlustel ja kakluses saadud peavigastuste tagajärg.
- BBC hommikuprogrammis kajastatakse peatraumasid kogenud ja nüüd 45-selt dementsust põdeva ragbimängija lugu. Otse-eetris läheb intervjueeritaval küsimus meelest, nii et ta peab selle üle küsima (dementsuse üks tunnuseid on mälu halvenemine).
- Käinud Eestis laste jalgpalliturniiril, märkasin, et kui 12-13-aastased mängivad peaga, ei katkestata mängu, vaid lubatakse sellel jätkuda.
- Eeskujul on mõju. Üks Eesti tippsportlane räägib uudistes, kuidas ta on kolm korda löönud pea ära ja pea valutab, ning avaldab lootust, et paar päeva taastumiseks aitab mõjusid leevendada.
- Peavigastusi ei võeta tõsiselt. Ühel spordivõistlusel lööb üks sportlane pea ära, aga spordikommentaator täheldab klišeelikult: „Õiget tankisti ei murra miski“.
Artikkel allpool on koostatud Suurbritannias välja antud juhendi põhjal. Kuna materjal on suunatud harrastussportlastele ja annab soovitusi nii sportlastele, treeneritele kui ka lapsevanematele, tundub see oluline teema, et sellest ka Eesti harrastusspordis enam rääkida.
Kuidas peatraumat ära tunda? Peatraumadest on põgusalt kirjutatud traumakeskuse lehel https://www.traumakeskus.ee/peatraumad – kui inimesel tekivad tõsised peatrauma tunnused 24 tunni jooksul (iiveldus, oksendamine, ebatavaline uimasus jm), tuleb kutsuda kiirabi või minna ise haiglasse.
Enamik ajuvigastusi (üle 90%) juhtub siiski ilma, et inimene teadvuse kaotaks. Seega tuleb tähelepanelik olla nn kaudsemate sümptomite osas, mis ilmnevad enamasti 24 tunni jooksul pärast peatraumat. Sümptomid võivad olla füüsilised (peavalu, uimasus, nägemisega seotud probleemid), kognitiivsed (mõttetegevuse aeglustumine ja hägustumine), meeleoluga seotud (kurbus, suured emotsionaalsed kõikumised, nn „lühike süütenöör“), unega seotud (suutmatus magada või vajadus liiga kaua magada).
Peamised põhimõtted, kui kellelgi kahtlustatakse peapõrutust:
- Kohe võistlustelt või treeningult kõrvaldada
- Võimaldada magada ja puhata järgmise 24-48 tunni jooksul, seejuures võib jätkata igapäevaste tegevustega, võib kõndida, lugeda.
- Vähendada ekraaniaega esimese 48 tunni jooksul, see toetab traumast taastumist
- Tugevamate sümptomite korral pöörduda kiirabi poole või haiglasse
- Inimest, kes on saanud peatrauma, ei tohiks jätta 24-ks tunniks üksi, selle aja jooksul ei tohiks tarbida alkoholi ega juhtida mootorsõidukit.
Miks peaks peatraumadest olema teadlik?
Enamikust peatraumadest taastutakse täielikult. Aga teatud osas juhtudest võib see olla seotud pikemaajaliste mõjudega ning olla varasema dementsuse riskiteguriks. Lisaks on kirjeldatud just sporti kui keskkonda, kus peatraumasid tekib rohkem. Üks šoti uuring leidis, et spordis esineb peavigastusi rohkem ning sportlaste seas oli rohkem Alzheimeri tõve diagnoosi kui kontrollgrupil.[1]
Spordis peab peatraumadele pöörama tähelepanu ka seetõttu, et esimese 24-72 tunni jooksul pärast peapõrutust võib esineda tasakaaluhäireid, kognitiivseid häireid (mõttekäik aeglustunud, mäluhäired), seega ei ole mõistlik sportlast uuesti treenima panna, kus on oht, et ta võib end uuesti vigastada, kas saada uue peahoobi või vigastada end muul moel.
Uuringud on näidanud, et varasemad peapõrutused soodustavad uute hoopide saamisel peatraumade teket[2]. See viib sageli ka sportlaskarjääri lõpetamisele.
Sellest on keeruline rääkida
Niisiis tuleb peapõrutusele tähelepanu pöörata, sellel võib olla nii lühiajaline kui pikaajaline mõju sportlase karjäärile ja ka üldisele toimetulekule. Kui proovin aga spordipsühholoogia konsultandina need peapõrutuse olukorrad igapäevaellu tõsta, mõistan, et sellistes olukordades võib olla palju väljakutseid. Üks on kindlasti see, et sportlane ise ei soovi öelda, kui halb olukord on. Seda võib mõjutada tema sisemine soov tiimisporti panustada („kõik ju loodavad minu peale“) või kui on mõni olulisem võistlus kaalul. Seetõttu on eriti oluline märgata neil, kes sportlasega koos elavad, kas peahoobi saanud sportlane hoiab end kuidagi teistmoodi, on pigem tõrjuv või võib muul moel enda peapõrutusest tulenevaid sümptomeid varjata.
Teiseks väljakutseks on noorsportlase peapõrutuse puhul treeneri ja lapsevanemate vaheline suhtlus. Treener peaks noorsportlase peatraumast lapsevanemat teavitama. Aga kui olukorda tajutakse kui treeneri vastutust (kuigi peahoobi olukord ei pruugi olla otseselt treeneri süül tekkinud)? Või kui treener ei ole lapsevanema silmis heas kirjas? Kui üldine õhkkond ja suhtlus on kehv, raskendab see ka löökidest rääkimist, mis omakorda võivad noorsportlase uuesti ohtlikkusse olukorda panna.
Nii võib praktilise soovitusena taas turvalise treeningkeskkonna kokkulepped kirja panna juba hooaja alguses, kus on ka kirjas, kuidas käitutakse sportlase peatrauma korral. Lühike juhis aitab ka teistel sportlastel üksteist märgata, aga ka ise väljendada, kui enesetunne tundub peatraumast olevat mõjutatud.
Kuidas järk-järgult spordi juurde naasta. Kui sümptomid ei ägene ja inimesel on 24-48 tunni jooksul lastud puhata (seejuures võib teha igapäevategevusi, jalutada, lugeda), tasub naasta vähehaaval töö, õppetöö kui ka spordi juurde, isegi kui mõned sümptomid on jäänud. Sporti naasmisel tuleb hoiduda olukordadest, kus sportlane võib pea uuesti ära lüüa. Lastel ja noortel võib peatraumast taastumine võtta kauem aega. Kui aga sümptomid püsivad ka pärast 28-t päeva, tuleb pöörduda arsti juurde.
Lingid, mida uurida:
- Aprillis 2023 väljaantud ingliskeelne materjal If in Doubt, Sit Them Out. UK Concussion Guidelines for Non-Elite (Grassroots) Sport, mis sisaldab üksikasjalikumaid soovitusi treeneritele, vabatahtlikele, lapsevanematele ja sportlastele koos juhistega järk-järgult sporti ja tööellu naasmiseks
- Eesti keeles loe peatraumade kohta Traumakeskuse lehelt
- Eesti huvikaitseorganisatsioon dementsuse teemal on MTÜ Elu Dementsusega
- Head materjalid USA organisatsioonilt Recognize to Recover (U.S Soccer’s Comprehensive Player Health and Safety program)
Intervjuu Terevisioonis 5. oktoobril 2023
Ülevaatlik video, mida märgata ja kuidas reageerida
Illustreeriv video
Kinoteatri klipp “Katarsis. Terves kehas terve vaim.” 4. osa
[1] Mackay DF, Russell ER, Stewart K, MacLean JA, Pell JP, Stewart W. Neurodegenerative disease mortality among former professional soccer players. N Engl J Med 2019; 381: 1801–08.
[2] https://onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/joim.12900
