Koolis, kus Andy Murray õppis, toimus koolitulistamine – see oli kohutav kogemus, olles sealses kogukonnas traagiline sündmus. Loomulikult ületas see ka uudiskünnise. Ka kohalik pastor oli kohapeal ja vaatas, kuidas saab kogunenud inimesi toetada. Ühel hetkel pöördusid kaamerad kirikuõpetaja poole ja ajakirjanik küsis pastorilt otse-eetris: „Kuidas Jumal lubab nii hirmsaid asju juhtuda?“. Kirikuõpetaja oli mõelnud hetke ja vastanud siis: „Ma usun, et Jumal nuttis täna esimesena.“
See võib olla teoloogiliselt keeruline tõendada, kuid on tõsiasi, et keegi oma elus ei jää raskustest puutumata.
Mis aitab raskustega toime tulla? Basic Ph mudel (Lahad, 2017) pakub, et inimestel on tagasilöökidega toimetulekuks kuus erinevat lähenemist. Need võivad olla kombineeritud, mõnel inimesel avalduvad tugevamini 1-2 võtet, mõni kasutab kõiki. Oluline ei ole end testida, millised on tugevamad toimetulekuvõtted, vaid aidata endal märgata, mis raskes olukorras aitab. Kuus lähenemist on toetumine usule (Belief), emotsioonidele keskendumine (Affect), toetumine suhetele (Social), kujutluste kasutamine (Imagination), asjaolude ratsionaalne seletamine (Cognitive) ja kehaline kogemine (Physical). Ingliskeelsetest sõnadest moodustub kokku mudeli nimi – Basic Ph.
Allpool on iga lähenemise selgitused, sealhulgas ka spordispetsiifilised näited.
- Usk (belief) – inimene usaldab raskustes Jumalat, palvetab rohkem, tugineb Piibli tekstidele või kogeb muul moel usuliste tõekspidamiste tugevnemist. Näiteks võib inimesel olla usuga seotud seletus juhtunule või et inimene usub, et keerulisel olukorral on suurem tähendus. Sportlane võib saada vigastatud ja uskuda, et ehk see on märk, et sportlaskarjääri kõrvale tuleb leida teisi teid.
- Tunded (affect) – inimene elab sündmusi läbi eelkõige emotsionaalselt, millega käib kaasas enda tunde äratundmine, nimetamine, aga ka selle väljaelamine, näiteks nutmise või hoopis loovteraapia abil. Sportlane võib kirjeldada, kuidas teda aitas päeviku pidamine – negatiivsed tunded tundusid leevenevat ja positiivsed said uut ruumi.
- Sotsiaalne (social) – inimene toetub suhetele teistega, kas lähedastega, kellega saab enda mõtteid jagada, või ka näiteks kogemusnõustajatega, kes on olnud sarnases olukorras. Spordivaldkonnas on levinud vigastatud sportlaste grupid, kus saab jagada enda raskusi ausalt ja hinnanguid saamata.
- Kujutlusvõime (imagination) – kujutluste kaudu saab inimene luua uut reaalsust, ette kujutada uusi lahendusi, aga ka endale uusi ressursse, mis aitavad toime tulla. Sportlane võib saada uut jõudu unistamisest, et „ükskord saan ma taas võistlustele minna ja naudin neid täiel rinnal“.
- Kognitiivne (cognitive) – inimene võib ratsionaalselt endale olukorda selgitada, leida põhjendusi ja selle sees luua ka uusi plaane, et liikuda lahenduse suunas. Ta võib tajuda, et objektiivne teave toetab ja annab võimalust keerulist olukorda endale seletada. „Kuna ma nüüd tean, et unel ja toitumisel on oluline tähendus minu vaimsele tervisele, siis oskan end paremini hoida ja vajalikul hetkel aega maha võtta,“ võib selgitada sportlane.
- Füüsiline (physical) – inimene kogeb olukorda kehaliselt, näiteks nägemis- või kuulmismeele kaudu, aga abi võib olla ka liikumisest, tantsust, pikkadest jalutuskäikudest, füüsilisest tööst. Sportlane võib kogeda enda elus keerulist perioodi ja siis on just treening see, mis pakub talle turvatunnet ja enesekindlust.
Uuring: Lahad, M. (2017). From victim to victor: The development of the BASIC PH model of coping and resiliency. Traumatology, 23(1), 27.
Allpool saab töölehelt lugeda näiteid iga kategooria kohta ning võtta endale mõtestamiseks aega – milliseid toimetulekuvõtteid juba kasutad ja kuidas täpsemalt?
